Hugo Laur (20.03.1893-30.12.1977) 115

(järgnev biograafia pärineb teosest Eesti teatri biograafiline leksikon, lk. 305, art. "Laur, Hugo")

Sündis Käru külas metsavahi perekonnas. ENL-i liige (1934), ETÜ asutajaliige (1945) ja Kinoliidu liige (1959).
Õppis 1907-10 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis, 1911-13 Riias ehituskoolis ja 1913-14 arhitektuurierialal prof. Berlofi eratehnikumis. Töötas 1911-18 Riias, Muhus ja Tallinnas ehitustehnikuna ja arhitektina. Lavateed alustas 1912 Riia Eesti seltsis, oli 1918-49 "Estonia" ja 1949-65 Draamateatri näitleja ning 1948-50 ühtlasi ERTI lavapraktikaõppejõud (a-st 1949 dots.).
Mängis külalisena enamikus Eesti teatreis, esines balletis, operetis, estraadil ja ER-is (kuuldemänge: "surnud hinged", 1952, "Südametemurdumise maja", 1957), mängis ETV-s ("Avarii", 1959) ja filmis ("Kire lained", 1930, Berliin; "Elu tsitadellis", 1947, Lenfilm; "Valgus Koordis", 1951, "Tagahoovis", 1956, "Jääminek, 1962, kõik Tallinnfilm; "Maja düünides", 1963, Läti).
Tegutses ka lavastajana, dekoraatorina ning deklamatsiooni- ja jumestusõpetajana ("Praktilisi nõuandeid näojumestamiseks", "teater" 4-5, 1935). Käis 1930. a-il riigivanema stipendiaadina õppereisil Saksamaal ja austrias. ENSV ÜN-i lige (1951-54), ETÜ esimees (1951-55), ENSV teeneline kunstnik (1945), ENSV rahvakunstnik (1947), Stalini preemia 1948 ja 1952, Nõukogude Eesti preemia 1950, Lenini orden 1956.

Lavastused: Raudsepa Ameerika Kristus (1926), Kikerpilli linnapead (1926) ja Sinimandria (1928 "Endlas"), Mälgu ja Särevi Õitsev meri (1942), Kivika ja Annisti Nimed marmortahvlil (1942), Moliere'i Ebahaige (1944), Ostrovski Pärast tarku palju (1945).

Osad: Korobkin, Hlopov ja Ossip (Gogoli Revident, 1918, 1936 ja 1949), Vaida Jaan (Kitzbergi Enne kukke ja koitu, 1919), Küüslauk (Kitzbergi Laurits, 1920), Bartholo (Beaumarchais' Figaro pulm, 1921), Isa (Lutsu Sootuluke, 1923), Harpagon (Moliere'i Ihnus, 1923), Jago (Shakespeare'i Othello, 1924), Osias (Tammsaare Juudit, 1924), Saaremaa Priidu (Kitzbergi Püve talus, 1925, 1929 ja 1934), Piibeleht (Vilde Pisuhänd, 1927, 1931 ja 1938), Andres (Raudsepa Sinimandria, 1927), Topias (Kivi Nõmmekingsepad, 1927, 1942 ja 1960), Quasimodo (Hugo Pariisi Jumalaema kirik, 1927 Tallinna Vene teatris), Asser (Raudsepa Siinai tähistel, 1928), Trinculo (Shakespeare'i Torm, 1929), Kreon (Grillparzeri Medea, 1930), Shvejk (Hasheki Vahva sõdur Shvejk, 1930 Tallinna Töölisteatris), Joosep (Raudsepa Vedelvorst, 1932), Tobias (Shakespeare'i Mida soovite, 1935 ja 1943), Jüri Tomusk (Raudsepa Mikumärdi, 1936), Pearu (Tammsaare ja Särevi Andres ja Pearu, 1938, ja Vargamäe vanad ja noored, 1959), Tääker (Kivika ja Annisti Nimed marmortahvlil, 1939), Prohhor Hrapov (Gorki Vassa Zheleznova, 1941 ja 1950), Orgon (Moliere'i Tartuffe, 1941), Matthias Clausen (Hauptmanni Enne päikese loojangut, 1943), Polonius (Shakespeare'i Hamlet, 1945), Värihein (Jakobsoni Elu tsitadellis, 1946), Lauri Peeter (Hindi Tagaranna meeste kalakuunar, 1947), Serebrjakov ((Tshehhovi Onu Vanja, 1951), Sauna-Madis (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1951, 1958 ja 1966), Gornostajev (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1952), Lible (Lutsu ja H. Luige Kevade, 1954, Lutsu ja Särevi Suvi, 1960, ja Tootsi pulm, 1961), Soin (Lutsu ja Särevi Tagahoovis, 1955), kapten Shotover (Shaw' Südamemurdumise maja, 1957), Punttila (Brechti Härra Punttila ja tema sulane Matti, 1958),

LINGIKOGU 

Märtsi teatritähtpäevad
Veebruari teatritähtpäevad
Ants Eskola
August Wiera

Lauri filmirollid
(ingliskeelne)
Esineb Hugo Laur
(laadi alla kuulamiseks)

Raamatud:
Härra Ants
Sõber Hugo